Nii nii, mis siis vahepeal toimunud on :P
Jaanipäev. Sel ajal, kui meie siin väikest marinaadis ahjugrill-sealiha sõime ja õlut jõime ja magustoiduks emme saadetud eesti Kalevi metsapähkli piimasokolaadi sõime teie veel mõtlesite, et mis siis õhtul saab, kuhu minna/mida teha :P Ja sel ajal, kui meie töö juures mõnusasti eggfruite pakkisime teie juba ammu pidutsesite ja tantsisite ja möllasite:D Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi papaparapapa :DD Imelik, siinsed pühad mulle korda ei lähe, ei tundu nagu väga pühad olevatki...Ja need, mis kodus on, neid ka ei tunne – tuleb ikka koju ära tulla :D
Nii, sünnipäev. Ei saanud ju 25 :S:D Hommikul vara, tavapärase äratuse järgselt, 6am, üllatas Katre mind koogiga :) Küünlad peal ja puha :) Ja isegi kohvi oli ta mulle valmis teinud :P Puhusin küünlad ja soovisin soovi ka. Kingituse sain ka :P Minu stiilis roosa-sädeleva kaardi ja 100 EEK, täitsa eesti raha. Mis mul kogemata enda teadmata ümbrikus tööle oli kaasa võetud ja kogemata oleksin selle ju seal prügikasti visanud, Selim, see lokkidega sell märkas ja sain ikka tagasi oma raha. Aga siis teised nägid kupüüri ja tuli välja, et kaks poissi on raha kogujad st hobiks neil erinevate maade rahasid koguda ja kohe pakkusid mulle mu sota eest raha, ma ei olnud nõus :P Vaatan, kes suurema pakkumise teeb :D Ehk saab 100 EEK 500 :D Kurja, oleksingi pidanud neile tünga tegema, et 500 väärt :D Kust nemad ju teavad :D Kahjuks pole ma tüngameister :PP
Töö juurde tegin kaasa oma porgandi-juustukooki, kõik ütlesid, et väga hea – ju oli siis OK :D Kuna Kasparil oli ka sünnipäev, siis ülemus tõi õlled, ülemuse naine kummagile hästi head kommikarbid ja ülemuse ema lõikas oma aiast mulle kimbu roose :) Tööpäev lõppes kell 4pm ja siis kõik koos istusime ja sõime ja jõime ja jutustasime ja tegime koos pilti :) Ja siis Kaspar rääkis, kuidas meil kodus kombeks sünnipäevalast tooliga üles tõsta ja no siis mind tõstetigi, 25 tuli ikka ära :D Samal päeval saime hea uudise, palka tõsteti (Y) Siin olid valimised ja uus partei võimul, kes töölisi toetavad :D No tunde tõmbas ülemus veits maha, aga eelmise nädala palga järgi võib siiski ikka rohkem, kui rahule jääda. Õhtul käisin veel prantslastega natuke istumas :) Ja muidugi aitäh kõigile kodustele, kes meeles pidasid :) Ja Katzile :D Nii lahe, ma siiani mõtlen, kuidas sa mulle hellusid ja laulsid :) Väga kihvt oled!
Ja siis sünnipäeva tähistamine. Mina ja Kaspar – külalised meie töökaaslased. Sõitsime kõik koos Home Hillist u. 30km eemal asuvasse randa, kuhu Lilat ja Julianilt laenatud telki eesti restorani tegime – valmistasin kõik ise, isegi kook oli enda tehtud. Rahad läksid Kaspariga pooleks, aga olin ise jumalast nõus, et hoolitsen ja teen kalkulatsioonid, et mida ja kui palju:P Tegin siis tavapärast eesti lauda: kartulisalat, kotletid, singirullid, võileivatort, küpsisetort. Natuke chipse ja dipikastet ja meie vanamees Paul tegi ka meile kandiku kaasa, känguruliha juustu ja tomati jm maitsvaga. Esimesed joogid olid ka meie poolt ja muidugi esimene pits viina :D Paljud ei julgenud võtta, osad ikka lasid põhjani, no ega ma palju ei valanudki, aga ise muidugi kastsin keele ainult märjaks :P Hiljem läks koksitades paremini alla :P Igastahes kõigile maitses väga, uurisid, et kuidas tehtud ja muudkui sõid ja sõid – Hea meel! :) Lõke põles öö läbi, tantsisime kõvasti ja hästi-hästi tore oli. Osad jäid ööseks ja osad läksid koju ära. Mina otsustasin jääda, mis oligi hea, sest keegi pidi ju koristama ka. Muidugi ei teinud ma seda üksinda, prantsuse poisid Kevin ja Selim olid ka ikka abiks – nad on hästi head ja sõbralikud. Ja siis meie Taiwani-Christina, tema ka aitas :) Veetsime järgmise päeva veel rannas, poisid tegid hommikusööki ja... Õhtusöögi võtsime koos mäkis :P Ja läbi oligi see mõnus nv... Ja aasta vanemaks ma saingi. Ahjaa, Kevin ja Kathlyn tõid kingituse ka, toreda kaardi kirjutas Kathlyn :P Ja hea lõhnaga küünlad ja viirukikomplekti sain ka :) Dziiisas – mu lauseehitus :DDD
Kuidas ma selle unustada sain :D Aga siis jaanipäeva ja sünnipäeva vahele jäi ju meie kalalkäik. Pühapäeva hommikul pärast pikka töönädalat 4.30am üles ärgata, et meestega kalale minna :D No hull :D Õnneks mitte ainult mina, Katre ka ikka oli tulija. Sõitsime sellest kohast, kus elame u. 60km kaugusele, kus on, sadam pole vist kõige õigem nimetus selle kohta, aga no ütleme, et siis maabumiskoht :P Kus meeletulult palju kalamehi juba varastel hommikutundidel oma paate vette lasevad ja oma hobi naudivad. Nõnda siis meiege, mootorpaat vette ja sõit Vaiksele Ookeanile võis alata. Väga oluline on asja juures, et tuleb teada, millal on tõusud ja mõõnad, et mitte ookeani põhja paadiha kinni jääda. Meie Katrega nagu printsessid istusime oma istmetel, samal ajal kui meie vanamees Paul ja Kaspar üritasid meid suurde vette viia, no said hakkama. Ja sain paati juhtida st tüürida, nii äss tunne oli. Ja siis vanamees võttis kiiremad tuurid üles ja no ikka kiiiiiresti sõitis, u. 50km/h, ei ole maa peal mingi kiirus, aga vees, väga lahe oli!!! Ülikõva ikka :D Ainus mure oli see, et mootor ajas minu arvates liiga palju tossu, sõitsime edasi-tagasi ja ühes suunas oli tuul seljatagant ja ajas selle tossu kõik meie peale ja mul läks süda nii pahaks... Ikka väga pahaks, et mingi veerand tundi ma arvan, upitasin üle paadinina, õnneks ei tulnud robert külla :S:D Mitu korda ütlesin küll neile, et no, nüüd on käes kah :D Noh, kalaõnne meestel ei olnud, ühe kala püüdsid nad, aga see oli vale kala, ei pidavat hästi maitsema ja lasime vette ta tagasi. Ja käisime ise ka vees. Katre oli külmavares :P Aga mina ja Kaspar, üritasime siis ainult prillidega koralle vaadata. Natuke ikka nägime, värvilise kalu jne. Ei saa ilmselgelt võrrelda Great Barrier Reefiga, aga siiski, esimene elamus käes.
Great Barrier Reefist rääkides, paar nädalat tagasi juhtus meil nädala sees vaba päev olema. Siis käisime meie lähimal asuvas suurlinnas Townsvilles Great Barrier Reef akvaariumis, kus võimalik kõike seda näha, mis tegelikult looduses on. Pildid kõigist käikudest ja tegemistest orkutis ja fb-s üleval ka, et sealt saab illustreerivat materjali kõrvale :P Võtsime 4 tuuri ka selles akvaariumis. Esimene oli ausis elavatest ohtlikest mereloomadest, teine kilpkonnadest, kolmas kilpkonna haiglast, mida oli meil võimalus ise ka külastada ja näha ja neljas oli korallidest – et mis nad on ja kuidas elavad jne – kahjuks ei saanud seda lõpuni kuulata, aga siiski, Mari-Liis sai targemaks, korallid ei ole taimed, nad on loomad :P Peale selle käigu tegime natuke veel shoppamist ja saigi, koduteele asutud :)
Eelmisel nädalal saime pika nv vabaks, reedest kuni pühapäevani. Prantslased Selim ja Kevin tahtsid langevarjuhüpet minna tegema ja veel Cairnsi sõita ja kuna ma nii äge olen :DD haha, siis kutsusid nad mind ka kaasa, muidugi ma läksin, nii lahe oli nendega :) Neljapäeva õhtul läksin nende juurde, nad elavad karavanipargis, st neil on seal parkimiskoht ja koht telgi jaoks. Kevin on siis see, kelle koduks on telk ja Selim autoomanikuna magab autos. Kuna plaan oli, et minek on neljapäeva õhtul, siis mina oma suure kotiga läksin sinna, et noh, hakkame siis minema. Väike plaani muutus oli toimunud vahepeal ja minek lükkus reede hommikule. Koju ei hakanud ma enam tulema, ja elasin need kolm päeva ka, tõelist päkkeri elu, kott koos vajalikuga, autos ja hostelis magamine :P Ei no sain hakkama küll, ei olnud üldse nii hull, kui arvasin :) Neljapäeva õhtul käisime prantsuse paari Lila ja Juliani juures istumas, nad on homme lahkumas, pakkusid meile süüa – hiina karrit, niisama jutustasime ja nautisime õhtut. Neil pole plaanis tagasi tulla ja Kevin ja Selim arvasid, et ehk viimane kord nendega istuda, olime viisakad :D Kaua ei olnud küll, aga siiski. Ok, reede hommikul siis, no mis hommikul, enne lõunal hakkasime liikuma oma skydivingu poole, see koht Home Hillist umbes 300km kaugusel. Kuueks jõudsime kohale, oli aega veel küll, et hüpe bronnida ja vaadata, et mis ja kuidas ja hinda uurida jne jne. Meie suureks üllatuseks olid kaks meie töökaaslast, Yuki ja Yuji ka seal ja meie suurele st osavale veenmisele ostsustasid ka nemad hüppe teha :) Ma siis võtsin asja kätte, läksin kontorisse ja sebisin meile järgneva diili välja: õhtusöök Mehhiko restos, hüpe 14000ft, video+pildid, T-särk, joogid peale hüpet ja lõuna - $470. Mina olen jumala rahul :D Pidime hüppe tegema pühapäeval, et ilm pidi paremaks minema selleks ajaks. Peale oma õhtusööki viiele asusime edasi teele Cairnsi poole, sinna jõudsime u. 10pm ajal. Suht vässud olime. Hakkasime siis ööbimiskohta otsima, koht, kus jaapani poisid Yuki ja Yuji tavaliselt ööbinud olid, oli kinni. Võtsime suuna siis järgmise hosteli poole. Selleks oli Gilligans, mis pidi hästi kuulus sealmail olema. Poisid said magamiskoha endale 8-ses toas, $26 öö, neil oli suht ükskõik vist ka, kuna neil oli plaan minna kasiinodesse ja bailatama. Mina ja Selim olime natuke rohkem väsinud ja otsustasime kahese toa kasuks ja tuttu ära minna. Maksime natuke küll rohkem, $130 öö eest, aga asi oli seda väärt, väga korralik ja ilus, nagu väike korter suure rõdu ja ilusa vaatega. Hommikul puhanuna hakkasime siis tattoo salonge otsima, kuna Kevin ja Selim tahtsid endale kindlasti midagi teha. Paarist tunnist Cairnsis sai 8h, sest Kevin otsustas, et 3 tattood korraga, mis see siis ära ei ole :P Tegi siis endale, rinnale roosi, küljele tiigri ja seljale lasi ühe lause. Selim piirdus ühega, tema tegi õlale väga seksi pealuu koos muu asja ilustavaga :D Panin mõned pildid fb-i, teen kohe varsti orkutisse ka väikse albumi meie käigu kohta. Sel ajal, kui poisid nõela all olid, käisin mina Cairnsis ringi, mööda poode jne. Nii ilus on see linn, mulle niiväga meeldis, kohati isegi rohkem, kui Sydney, lähen sinna raudselt veel tagasi. Jalutamiste vahepeal käisin siis ühel kui ka teisel kätt hoidmas :DD No Selim oli tubli, aga Kevin ikka oigas kõvasti :D Päris valus oli olnud. Lõpuks siis, umbes 9 ajal õhtul saime tagasi hakata liikuma, oma langevarjuhüppe poole. Jõudsime jällegi suht õhtusel ajal, et ei hakanud mõtlemagi, et kus magame, vaid läksime päkkerisse, kus Yuki ja Yuji juba ees ootasid meid, Absolute Backpackers siis, väga ilus ja puhas ja mõnus koht. Võtsime 8-e toa, õnneks mina, Kevin ja Selim selles ainult olimegi, saime ennast mõnusasti välja puhata. Ja hommikul, ärevus juba sees, aga kahju-kahju, pilves ja vihmane ilm. Läksime oma skydivingu peakontorisse siis, täitsime kõik vajalikud paberid jne jne... Aga kuna ilm paremaks ei läinud, siis otsustasime oma hüppe 2 nädalat edasi lükata. Saame jälle sõitma ja külast välja :P Pärastlõunaks olime tagasi, pikast sõidust jällegi väsinud, ei käinud isegi tee peale jäävates vaatamisväärsustes, järgmine kord seda enam ei juhtu, st ma ei lase juhtuda :P Et midagi nägemata tagasi tuleme :P No muidugi nägime ka, aga siiski, siin on niiii palju ju näha!
Niih, ja miks see pikk nv siis oli, meie ülemusel sündis tita ära, jess, tüdruk-beebi :) Mul nii hea meel oli, et pisiplika :P Nimeks on, kui ma nüüd õieti olen aru saanud, Angelin :P Täna kella kolmese pausi ajal saime näha ja katsuda ka meie uut ilmakodanikku. Ma olin nii elevil, jooksin ruttu käsi pesema ja vahetasin oma dressika ära mustast tööst ja oma 20min sain printsessi süles hoida, teised ei julgenud, ütlesid, et ta niiiii väike :P Mulle need pisikesed just peale lähevadki, tegingi nalja, et Angel on minu ja Anthony on Kathlyni oma :D Joe ütles selle peale, et tehke ise endale :D
Beebidest veel, minu Sydney korterikaaslastel, Lenkal ja Honzal sündis ka beebi ära, ka tüdruk, nimeks on Terezka. Ilus armas beebi temagi, Lenka saatis mulle kirja ja pilte, hästi nunnukas ja hea laps pidi ka olema :)
Ja siis eile helistasin oma Sydney Mariliisile, temal ka ju pisiplika Liila :) Oli just emmedegrupist tulnud ja neilgi, kõik väga kenasti sujub, tita kasvab ja emmele-issile rõõmuks :)

Dziizaz :D Kindlasti jäi mul midagi kahe silma vahele, argipäeva klatsi vms :D Aga kui midagi naljakat meelde tuleb vms, eks panen ikka kirja ;)
Ja sry ka juba ette, kui mu tekst vahel hüplik on, mõte lihtsalt jookseb eest ära ja ma pean seda võimalust kasutama, kui mõte nii kiiresti jookseb :DDD
Kallidmusid teile :)