Straight from Sunshine state :)

Neile, kes muretsesid, et milline ma välja näen, või et mis mul viga on, et ma endast pilte üles panna ei taha ja neile, kes mu pilte teiste kontode alt peavad otsima – tagasiulatuvalt tegin siis ise teiste kontode pealt pätsamised ja tegin orkutisse eraldi albumi ka, et teil süda rahul oleks :) Pole mul viga midagi ja varjata ka pole midagi ;) Olen suhteliselt üksinda käia olnud, ise veel nii rahul, et oh, sellest tegin pilti ja sellest jne jne. Mõnikord olen mõtelnud, et lasen endast kellegil suvalisel möödujal pilti teha, aga unustasin vist, et ma ei ole ju Eestis, kus matusetalituse ajal ka sind paljaks varastatakse – ühesõnaga kartsin, et lastakse koos kaameraga jalga :S:D Ja üldiselt pole ma väga poseerija ka, isegi kui on fotokas kaasas olnud käimistel, siis tavaliselt kotti ta jäänud ongi :P Nüüd siis katsun ennast parandada, nagu blogi kirjutamisegagi, hiljem pilte ka hea vaadata ;)

Olen endale mõned märksõnad üles kirjutanud, et millest, kui mahti saan, teile kirjutan. Alustan siis ;)
Tööst siis :P Vahepeal oli meil üks prantsuse paar juurde tulnud. No ei ole võimalik, kuidas see tüdruk uimerdas põllul :S Sel ajal, kui teised kiiresti-kärmesti korjasid, tema sirutab selga, ok ei ole keelatud :D Siis lihtsalt seisab ja vahib ringi – no misasja :D Ok, mul suva, aga selline asi jääb Peterile (Tiidule) kohe silma ja kui ülemus Joe mööda sõidab jääb ka kohe silma. Ja vanemate olijate käest ka küsib ülemus, et noh, kuidas tundub, et kas teeb hästi tööd. Peamine asi siin farmis töötamisel on, ära ole viimane, tee oma parim ja ära ole viimane. Ma saan aru, et alguses on raske, oli mul ka, aga töötunnid, mis farmer meile annab ja palk – no peab olema piisav motivaator. Ja kui ei – siis tsaupakaa :D Viimasel ajal on suhteliselt jahe olnud. Päevad on väga soojad, aga ööd siis. Ma ei teagi täpselt, mis see temperatuur öösel on, aga igastahes vili ei kasva nii kiiresti ja polnud üldse üllatus, aga see viimane uimerdav prantsuse paar ja see palju suitsetav ja suurema kondiga prantsuse paar – nemad lasti lahti. Meile muidugi parem, saame ikka täistunnid ja olgem ausad, kui ma ülemus oleks, ega ma ka tigusid palgal ei peaks.
Ja ikka päevas korra, paar nädalat tagasi ikka 2-3 korda päevas käiakse/käidi tööd küsimas. Ja nii palju prantslasi :S Kopp ees neist juba :D Kuigi tänased tööküsijad olid päris kobedad kutid :D Hahaa :D Nagu meie poisid ei oleks :D Ja siis Angela, Joe ema, viskab neile alati nalja – me shedi all pakime või peame oma pausi, ja küsib, et mis te arvate, kes neist praegustest töötajatest tahab ära minna :D Eiii, mitte ju :D Keegi ei taha :) Christina on Angelale kõige lähemal ja siis tögab teda, et no oled järgmine lahkuja :P Ja Christina seletab oma lihtsas inglise keeles, et eiii, palun ei ja lubab Angela maja koristada ja süüa teha ja pesu pesta jne :D
Üldse on Christina naljakas inimene. Vahepeal tundub, et ta on 12 :D Küll lubab Joe poja Anthony ära kidnappida; ei tea, mis on maffia; on hämmingus mu rohelistest silmadest; ei oska öelda, et kas ta on pärit suurest linnast; räägib lugusid, kuidas ta usse ja mesilaste munasid sööb ja seda, kuidas ta isale meeldib koeri püüda ja neid süüa :D Ja niipalju asju veel, mis kohe ei tulegi meelde, aga jah, nalja saab temaga. Ühel laupäeval tegime väikse istumise - koksi-snäksi õhtu meie juures. Siis ta rääkis, kuidas aasialased oma lapsi hoiavad ja neile kõike võimaldada tahavad ja nõnda siis temagi, on 30, elab ikka oma vanemate juures. Vanemad annavad talle raha ja elu on lill. Tema jaoks oli see, et Eestis lapsed suht ruttu ju tegelikult oma elu peale lähevad väga suureks üllatuseks. Ta ütles, et n. Kui oled 16 ja lõpetad põhikooli ja lähed kutsekasse – et kuidas nii, alles laps oled siis ju – neil seal ei tule selline asi kõne allagi. Aa, mis veel :D Ta tahab väga siinsesse kultuuri sulanduda :D Ja siis õpib igasugu uusi sõnu, mida kohalikud palju kasutavad. N. Awesome, shit, fuck :D Ja kui keegi talle midagi ütleb või teeb, Fiji poiss Kevin tavaliselt, siis ta paneb oma kihvti aktsendiga: YOU SHIT! See on nii naljakas :D Ükspäev, kui olime eggfruite korjamas, läks Kevin tema juurde mingi ussiga, kes eggfruite sööb – polnud üldse suur ega midagi, aga no kui sa ei oska oodata seda, siis ikka ehmud ja kuidas Christina siis pani karjudes: You shit, fuck, fuck you shit :D
Kui eggfruiti põllule juba jutt läks :P Mulle väga ei meeldi neid korjata, alguses oli uus ja mõtlesin, et väga hea, tasuta trenn :P Aga ma ei tea, mis nende eggfruitidega on, aga absoluutselt kõik, kes põllul, aevastavad – ja mitte vähe, ma arvan, et aevastamiste järgi saaks sepapoisse laulda :D Ja paneb nohu ka jooksma :S Paljud kannavad maski, et olukorda leevendada :P Õnneks me peame vaid vahel, sel nädalal näiteks ainult ühe korra ja mingi 3-4h korjama, et meil pole kõige hullem, aga poistest, kes terve päeva peavad korjama, on kahju :( Tegelikult endast ka ikka kahju, näol on mul juba pikemat aega mingi jama :S Ja ma kahtlustan, et see on allergia nendest eggplantidest. Käisin täna kahes apteegis rohtu otsimas. Ühest anti sampled kaasa, eks vaatab, loodan, et saab abi :P Nagu tiinekas ma ütleks, ei, siis ka polnud asi nii hull.
Ja siis veel põldudest. Siinkandis kasvatakse palju suhkruroogu. Ja need põllud on suured, suuuuuuuuuuuuuuuuuured ma ütleks ja neid on palju-palju. Põldude kõrval on väiksed raudteed, mis viivad suhkruroo suhkruveskisse. Praegu on see aeg, kus suhkruroo põllud põlema pannakse, et kergem oleks neid veskis töödelda. Ja need põlengud on päris huvitav vaatepilt. Ühel teisipäeval (meie tavaline poe ja pitsapäev) sõitsime natuke suuremasse linna Ayri ja siis parasjagu üks põld põles – pimedas väga kihvt vaatepilt, õhus mõnus kukekommi lõhn. Ja pärast põletamist hakkab sadama musta lund, põlenud roost saanud tuhatükid, mis liueldes alla sajavad :P Ühel õhtul oli kuskil põletatud, siis me Katrega läksime oma kohalikku poodi ja nii lahe oli vaadata, kuidas nad sajavad :P Otsisime erinevaid kujundeid, mis midagi muud oma kujult meenutas. Ja kui sul on olnud pesupäev, siis pesu peaks enne sisse ära tooma, muidu saab lihtsalt mustaks tagasi :P Täna käisin jooksmas päevasel ajal ja siis mitme maja juures olid pesuvurrid väikse katusega, ma oma targa peaga mõtlesin, et muidugi, nad ei taha, et päike riideid pleegitaks, nüüd aga kui seda siin kirjutan, siis mõistan, et muidugi, selle põletamise pärast ju, et pesu peale pesemist ikka puhtaks jääks :) Kuna töö sai täna väga ruttu otsa, siis sain jooksma minna hommikusel ajal ja jooksin mööda väiksemaid avenüüsid ja tänavaid pidi. Nii ilus ja puhas on siin ikka. Ja mis veel täheldasin, et kõik on eramajad oma aia jm „varustusega“. Väga populaarne on siinkandis kalastamine, väga paljudel ongi garaaz, mitte auto jaoks, vaid paadi jaoks. Inimesed on väga sõbralikud ja alati teretavad ja naeratavad: How you goin? How are you? :)
Ja teretamisest veel. Tihti on nii, et poisid lõpetavad natuke varem töö ära ja Kaspar sõidab koju ära. Meie tuleme siis Kevini ja Cathlyiniga järgi. Kevin õpetab Cathlynile autosõitu ja vahel ma natuke kardan oma elu pärast :P Teeb tiba ohtlikke manöövreid :S:D Ühesõnaga, meie avenüü ja sellega risti oleva tänava nurgal on vahete vahel 2 kutti, kes meid kõnetavad. Aga meil Katrega pole see silmanägemine just kõige parem, tunduvad OK olevat. Me Katrega ikka oma lolli nalja viskame ja siis ma lubasin, et panen nüüd endale prillid kotti kaasa, et järgmine kord vaatame üle siis, kas on elevust väärt :D Täna tulime jälle sealt mööda ja kutid platsis. No seekord olid lähemal ja Katre siis ütles, et kuule, need on täismehed, no et 30. Ma siis panin, et oioi, et siis on meie jaoks vanad ju :D Hahaa, vanad, ma 24 – kohe 25, Katre 26 – varsti 27 :D Täitsa lõpp, noor süda sees, pole midagi teha :D Ei tunne ennast nii vanana :D No see polegi nii vana, aga ma olen ju ikka 20 veel :D Ja Katre ka :P :)
Eelmisel pühapäeval käisime Katre ja Cathlyiniga Ayris, Delta Cinemas kinos. Sex&The City 2, minu arvates väga hea film :P Naersin ikka üle kino :D Ma üldse liiga palju naeran :P Ikka veel.. Ja nii piinlik, ma ei saa pidama ka ju :D Mõtlen selle naljaka asja üle uuesti ja ei saa pidama :P Nagu vanasti koolis tunni ajal :D Õhtuks kutsusid Cathlyn ja Kevin meid enda juurde õhtusöögile. Võtsime veinid kaasa ja nautisime head sööki/jooki. Nad elasid muidu hostelis, aga kuna seal ikka kallis, arvestada olusid, et pead jagama palju teistega ja inglased-iirlased pidid üsna kõva lärmi tegema (ja teevad ka), siis nad tahtsid omaette ära. Ja nüüd üürivad päris armast kahetoalist korterit $180 eest, hostelis maksis üks tuba kahe peale $280 nädalas. Ma muidugi nagu ikka, silmad lahti :D Ja jäi silma, et neil väike raamatukoguke :P Kohe küsisin endale raamatu lugemiseks, esimeseks võtsin siis Coelho „Alchemist“ – so far so good :) Ostsin endale värvilised pastakad ja vihikud, kõik uued sõnad kirjutan välja, et läheb ikka asja ette mu lugemine :P
Vabaks päevaks meil tavaliselt siis pühapäev. See on pesupäev ja koristuspäev, nüüd aga Paul (vanamees) ostis uue st sai kellegi vana pesumasina ja enam ei pea me puhta pesu pärast muretsema. Ta rääkis ikka 3 nädalat, et homme lähen vaatama, next week I MIGHT get new washing machine :D No kaua oodatud kallikene, Katre pesi täna, töötab vist ikka. Üldse, vanamees unustab asju ära. Vahel küsib ühte ja sama asja no vähemalt kolm korda üle :D Aga ta ei ole paha :P Teeb meile vahest süüa siin ja.. No ma siis mõtlesin, et teen omalt poolt ka kõigile söögi: mu tavapärane maitsev kotlett, kartulisalat ja porgandikook – see viimane ei saanud muidugi see, mis kodus, aga järgmine, mis ilmselt sünnipäevaks tuleb, on siis kohandatud retsept vastavalt kohalikule, saadalolevale koostisosale :P Viimati oli Kaspar, kes meid kostitas :D Tegi sushirolle ja usu või ära usu, aga sai hakkama küll :) On lootust :D
Meie vanamehele (ja kui kirjutan vanamees, ma ei mõtle seda üldse nii :P, see meil salanimi lihtsalt talle) ja Kasparile ja vanamehe kahele sõbrale st ühele paarikesele meeldib pokkerit mängida. Vahel käivad siin kohalikus pubis mängimas, vahel Ayris. Eile õhtul õnnistasid nad meid pokkeri-õhtuga meie pool. No see vanamehe sõber Ken on ikka selline naeruhammas, et anna olla. Tema naer on selline väga vali ja kiire: hahahahhahahah :D No hull, väga hull. Ma olin oma toas raamatut lugemas ja Katre omas toas filmi vaatamas. Ja nii naljakas, Katre täna hommikul ütles, et ta tegi Keni naeru järgi ja harjutas ja tahtis mulle hommikul teha seda :D Ja mina omas toas, tegin täpselt sama :P Tahtsin lihtsalt proovida, et kas mul õnnestub ligilähedastki naeru teha – väga mitte :D Üldse selle Katrega sellised lood, et vahel lõpetame teineteise lauseid ja mõtleme samu mõtteid :P Täpselt nii oli Triinuga Soomes olles :P Ei tea, farm mõjub vist nii :P Ja mul on nii kahju, et ta juba kuu aja pärast koju läheb :( Aitasin tal oma kaartidega piletid bronnida ja osta, tegin talle nalja, et ei lähe ta kuskile, et ma helistan panka ja lasen bronnid maha võtta, et mu kaardid varastatud :D Ta siin pea kaks aastat olnud ka juba ja igatseb väga koju...ei imesta üldse, ma pole aastatki olnud ja ka juba, tahaks koju käima :) Ja ilmselt, kui kõik läheb plaanitult, siis jõuluks ja aastavahetuseks tahan küll seal olla. Ja peate mind hullukeseks ilmselt, aga mu 25 – veerandsada farmis, ei, olgu või detsembri kuu, selle ma pean järgi koos oma kallitega :) Ja näha tahan kõiki neid, kes mind ära saatmas olid ja rohkemgi veel :) Et saaksime kokku lüüa ja TERVISEKS :D, mis muide, mitte-eestlastele kõlab nagu: Do you want to have sex? Ja Dirty sex :DD How funny is that :D
Nii, mis veel. Mõtlesin, et kirjutan sellest tülist ka, mis prantslastega oli (selle paariga, kes endid ülemusteks peavad), aga unustatud juba :P St Pugeja-poiss sai natuke suurema pahandusega hakkama ja kuna mina olin tunnistajaks ja ta ei taha ju endale süüd võtta või näidata, et tema midagi valesti tegi, siis Pugeja-tüdruk põhimõtteliselt palus vabandust ja lõi käed – et ei taha töötada, kui pole sõbralik õhkkond – no tereee, kes mittesõbralikku õhkkonda tekitas üldse :D Aga jah, eks hoiame ikka endid valvsad :D Keerata võivad nad sellegipoolest :DD Aga kuna me oleme niivõrd tublid :DD töötajad, siis ma loodan, et see neil ei õnnestu :DD
Niih, ja saigi mu raport otsa :P Loodan, et leiad midagi natukenegi huvitavat lugeda :D
Kallid-musid-kallid-musid teile sinna! :) Igatsen...nuuks :( Ja Kristile ja Raulile – sometimes good things fall apart so better things can fall together :) Näeme kodus ;)

Teie Liisu

Kes veel loeb? Lühireportaaz otse farmist :D

Niih, tänaseks olen farmis töötanud juba 40 päeva. Et teise aasta viisat saada, tuleb esiemese aasta viisa jooksul teha 88 päeva farmitööd. Et siis põhimõtteliselt on pool tehtud :) Agaa, kuna töö pole enam raske, juba oskan kurki ja eggfruiti pimesilmi :D pakkida ja muidugi, raha on väga hea (Y) et ahvatleb kauemaks jääma küll.
Kuidas meil siis töö käib. On kaks tiimi, ühes on tüdrukud pluss Joe (farmi omaniku) ema Angela – see on pakkimise tiim ja teises on poisid, kes korjavad meile kurke ja eggfruite. Vahel, kui õhtul oleme jõudnud kõik viljad pakkida, siis käime ka meie hommikuti paar tundi eggfruite korjamas. Ja korra oleme natuke rohinud ja paaril korral kurgi seemneid maha pannud (kohtadesse, kus masinaga külvates pole taim tärganud). Ahjaa, on veel üks prantsuse paar, kes käib eggfruite korjamas, rohkem rohimas ja külvamas. Tüdrukust pole pakkimisel asja ja kurgi korjamiseks on ka piisav arv poisse olemas.
Peale vallandamiste ja uute inimeste proovile panekut on püsima jäänud:
Eestlased Mari-Liis, Katre ja Kaspar – kõige ägedamad üldse :D
Tüdruk, õigemini naine Taiwanist (ma ei tea, kas mainisin eelmises blogis, et ta näeb välja nagu 20, tegelikult on 30) – Christina nimeks. Oskab ainult lihtsalt inglise keelt, väga raske temaga rääkida, kannatust peab väga palju olema, aga noh, õpib isegi mõne uue sõna tema lõputute pärimiste peale ära. Muidu väga armas ja siiras. Ja me kõik naersime, kui Joe talt küsis, et mis tööd ta kodumaal teeb :P Jah, õpetab lastele inglise keelt :D Hüüdnimeks panine talle Mõmmipea, tal põllu peal korjates mingi eriti lastekas punane mõmmidega müts peas :P Lõua alt käib paelaga kinni ja puha :P
Paar Kevin (Fidjilt) ja Cathlyn (Lõuna-Koreast). Hästi toredad ja sõbralikud jällegi :) Neile pole isegi vaja hüüdnime panna :)
Prantsuse paar nr 1 – Thomas ja Manan (vist oli) – neil pole inglise keel eriti hea ja ega polegi nendega väga suhelnud. Suitsetavad palju ja hoiavad teiste prantslaste ligi rohkem. Tüdruk on suhteliselt suurema kondiga, jäi ükspäev kurgi seemneid külvates rohkem kui pahkluuni mutta kinni nii et kolm tädrukut pidid teda mudast välja aitama. Sai siis jalad välja, hulluke astus uuesti muda sisse ja kaotas jalanõu :D Nii naljakas oli :P Lõpuks sai ikka kätte nii ennast kui jalanõusid :P
Nii, minu „lemmikud“ prantsuse paar nr2 – Julian ja Lila – maailma kõige pugejamad ja omast arust peremehemad inimesed. Vomiiit! :D Vihkavad Prantsusmaad – neile ei meeldivat sealne mentaliteet – ülbed ja uhked, raha-ahned ja muidu jobud pidid seal olema – ise on selle mentaliteedi kõige eesrindlikumad esindajad (Y). Meil (mul ja Katrel) väike lahingki nendega juba peetud. Ega ma ei lase endale pähe küll istuda või ennast käsutada samaväärsetel töötajatel. Ja ei loe see, et nad eelmine aasta selles farmis juba töötanud on! :D Ja peale selle, et neile ei meeldi prantslased ja Prantsusmaa ei meeldi neile üldse inimesed, ainult nemad kaks on maailmas olemas, teisi pole. Neid kutsume me Katrega pugejateks, et pugeja poiss ja pugeja tüdruk – kui nad läheduses on ja neid klatsida tahame :D.
Siis on kaks Jaapani poissi, Yuji ja Yuki – üks on natuke turskem, tema on meil Chumba-wamba ja teine on peenike poiss. Chumba-wamba on seltskondlikum, ikka jutsutab ka natuke, teine aga suhteliselt omaette.
Ja siis veel kolm prantsuse poissi: Kevin – veripüks – esimesel tööpäeval suutis eggfruite korjates endale kääridega käele väikse vigastuse tekitada. Oli palju verd, et kõik riided koos ja siis mitu päeva käis ta veel nende pükstega ringi. Üldiselt ma arvan, et ta arvab, et on väga seksikas poiss :D Üle farmi kutt kohe :P Aga ta ei ole üldse :D Nii, siis on Mickael – selline gladiaatori tüüpi :D Tõsine töömees :D
Ja siis Selim – kes on meil Vedru. Ma pole nii seksikaid lokke veel ühel mehel näinud :D Ja sain katsuda ka, nimi oli tal enne seda juba, aga jah, sellised vedrutavad lokid :D Tema on kõige vanem päkkeritest, 31. Ja pesamunad on meil Kevin ja Cathlyn :)
Ahjaa, ja ühele supervisorile, Peterile, panime ka hüüdnime – tema on meil Tiit. Meile meeldib sõbralikku nalja vahel visata tema üle, siis ei saa aru, et kellest jutt käib :P
Lemmikprantsuse jobudest katsume mitte välja teha :D Ja katsume ikka sõbralikult nalja ja naeruga tööd teha ( aga korralikult ja kiirelt :D).