Farmi-Mari-Liis :D

Mõtlesin järgmise blogi kirjutada, kui on esimene vaba päev. Kuna seda ette ennustada on raske, siis täna on esimene nö pool-vaba päev ja polegi nii väss peal, kui tavaliselt, siis otsustasin sellega ühele poole saada :P
Maal olen olnud tänaseks peaaegu 2 nädalat. Lend Sydneyst Townsville läks hästi, vastu olid mulle tulnud Katre ja Kaspar. Townsville on selle piirkonna suurem keskus, mis asub sellest kohast, kus meie elame u.100km kaugusel. Osariigiks Queensland ja koha nimeks Home Hill – väike armas külake :)
Katre ja Kaspar rentisid endale toa ühe inglise mehe juures,nimeks Paul, vanuseks pakun, et ta on oma 60.ndates. Katre sebis mulle ka toa, ülikihvt. Mõtlesin küll enne siia tulekut, et lahe kuskil backpackeris elada, et palju inimesi ja uusi tutvusi jne, aga oma tuba ikka oma tuba – saan rahulikult magada ilma et keegi kuskil pidutseks vms.
Jõudsin siia esmaspäeva õhtul. Teisipäeval ja kolmapäeval, kui teised tööl olid, sisustasin mina oma aega oma lemmiktegevusega :D Koristasin maja ja kui ma koristamise ette võtan, siis ega lõppu ei tule ka :P Paul ütles ka, et ma sain kohe aru, et sulle meeldib puhtus ja kord :D Ime ka pole, läksin tema sahtlite kallale ka n. Vannitoas :P No puhas peab olema! :P
Võrreldes Sydneyga on siin ikka praegusel ajal väga palav, +25-30 kraadi. Läks aega natuke, et sisse elada ja palavaga harjuda.
Käe sain valgeks Joe farmis juba neljapäeval. Joe oli Katrele saatnud voicemaili kolmapäeva õhtul, et ma ka siis homsest alustan. Siin aga selline tore lugu, et pole levi alati ja sõnumi said nad kätte neljapäeva hommikul, kui hakkasid tööle sõitma. Mina magasin rahulikult selle ajal, kui Katre tuppa tuli ja ütles, et Mari-Liis, sa ka, tööle :D No aega oli u. 3min, et pesta, riide panna, söök kaasa rabada :D Katre aitas toiduvalikul ja nälga ei jäänud :P
Esimene töö, mis tegin/me oli kurkide korjamine. See on siis niiviisi, et traktor sõidab vagude kõrval, inimesed vagude vahel ja ees sõidab lint, mis omakorda jookseb (on traktori külge kinnitatud) ja kurgid lähevad käru peale suurtesse valgetesse kastidesse. Ja sina siis rabad st korjad vaikselt ilusasti kurke õiges laiuses/pikkuses nii, et sa ei vigasta kurgi taimi – astud nagu baleriin seal :D Ja pepu taeva poole nii tegin ma seda seal 8h ja võid juba arvata, kas mul olid järgmine päev lihased valusad – isegi need andsid tunda, milliste olemasolust mul aimugi polnud.
Järgmine päev – reede – korjatud kurkide pakkimine. Ja no on nagu raketiteadus :D Kui palju on erinevaid viise, kuidas ühte kurki pakkida. Pakkimise juures on ülemuseks Joe ema, keda kutsutakse Angieks. Ja vähe ma ei saanud siis võtta: Kas see on ilus kast? Kas see on suur kurk? Kas sa ikka ei saa aru? Kui ei saa aru, siis see töö pole sinu jaoks? Miks sa ära unustad, mida sa tegema pead?! :D No mul oli enamvähem nutt kurgus, et nüüd lastakse lahti kah:S Ei julgenud hingatagi valesti – kas see on üldse võimalik?! Ok, jäin püsima. Tööpäeva lõpus andsin Joele tax file numbri ja pangaandmed, siis ta küsis, et kauaks mul plaan jääda on. Ma ütlesin, et vähemalt kolmeks kuuks ja natuke rahulikum oli juba olla, et vist ikka jätab mu tööle :D
Nii, laupäeva hommik. Töö oli korjata eggfruite, eesti keeles peaks olema baklazaan. See siis nii, et on teravad aiakäärid, suured kõrged ämbrid, mida endaga kaasas vead ja jällegi, õiges suuruses eggfruite lõikad, äärmiste vagude kõrvale vinnad ja jälle uuega alustad.
Peale lõunat teatas Joe, et mina, Katre ja üks Taiwani tüdruk Christine läheme pakkima ja 2 tüdrukut (walesist ja iirist), et nemad ja Kaspar põllule tagasi korjama. Ma olin oma eelmisest kurgi pakkimisest mitte väga vaimustuses ja tundsin, kuidas vererõhk ka tõusis, kui kuulsin, et jälle pakkima. Ma oleks hea meelega põllule tagasi läinud ja korjama hakanud.
Aga ei olnud üldse nii hull, kui kartsin. Väga OK on eggfruite pakkida ja seekord ei saanud korda ka võtta, et miks ma valesti teen või miks ma aru ei saa :D Ainus asi, mis ma arvan, et alguse asi ja töövõte pole veel nii selge, selg jääb valusaks, nii valus on, et raske hingata :D Siis teen seal oma sügavaid sisse-välja hingamisi, nagu mingi rase :D
Täna oli töötada 10. päev jutti, ja ikka nii, et mis valmis saab põllul tuleb korjata, kui korjatud, siis pakitakse jne jne. Lihased on juba harjunud ja selgki, et piina nii väga :)
Reziim siis selline: äratus 5.50, töö algab kl 7, 1.paus 10, tunnine lõuna 12-1, teine paus 3, töö lõppeb enamasti 5 – vahel pool tunnikest rohkem. 6-ks jõuame koju, pessu, sööma, 1,5-2h relax netis ja tv ja 8.30-9pm uneaeg. Tore või mis :P Reedel sain oma esimese ametliku payslipi, nii tore oli :) Mu uus suurim palk nädala eest. Raha on väga hea, töötunde saab korralikult, aga tööd peab tegema – kõvasti, kiiresti, korralikult.
Ahjaa, need 2 tüdrukut, kes põllule korjama saadeti, need lasti lahti. Liiga aeglased olid. Nende asemel tulid 1 poiss ja 1 tüdruk – ma ei küsinud, et kust nad pärit, aga nad olid nii punased, et Iirimaalt – muu ei tulnud kõne allagi. Jällegi, olid nad aeglased ja lasti lahti. Nende asemele tulid uued, poiss ja tüdruk Taiwanist. Kutt lasti sama päeva õhtul lahti, no oli aeglane, uimerdas kurke korjata ja ajab ikka närvi küll, kui palk on sama, aga kui sina korjad samal ajala 4 kurki üles, kui too ühte ka ei suuda lindile visata :P Tüdruk on seni püsima veel jäänud. Pika taibuga on ja pakkides saab ikka korralikult võtta :D Arvasime küll, et lastakse lahti, aga eks näis. Täna igastahes teda tööl ei olnud, polnud rohkem vaja ka kui 6 inimest ja et talle oli siis vaba päev antud, eks näis, kas homme tuleb. Ja peale poisi vallandamist tulid uued poiss Fidjilt ja tüdruk Koreast – normaalsed, käed/jalad töötavad kiiresti, et nemad ka ma usun, jäävad pidama :)
Kõigi nende vallandamiste peale oli mul ka hirm peal, et lastakse lahti, et nüüd küll lastakse lahti :P Aga ei, Joe ja Angie, nad on väga nõudlikud. Arusaadav ka muidugi, kui tahad raha saada, tuleb tööd teha ja kui halba tööd teeme, siis nende maine kannatab selle all. Tegelikult on nad väga toredad inimesed :) Viskavad nalja vahel ja :P
Tänase hommikupooliku korjasime kurke ja siis lõunast saime vabaks. Tegime väikse koristuspäeva :) Ja Paul tegi meile õhtusöögi: seafood pie :) väga nämma oli. Ja Katre tegi tegelikult ju nii tavalist kaneeli ja suhkru kringlit, aga mul siiani nämma maitse suus :D No süüa mulle meeldib :D Sõime koos nagu perekond :P Mõtlesime, et kui vaba päev tuleb, et siis teeme meie midagi maitsvat süüa :)
Ja üldse on kõik siin väga toredad ja hoolimata raskest tööst olen ma ikkagi õnnelik :)
Ainus asi, mis mind kurvaks teeb, on see, et nüüdseks umbes nädal tagasi tuli mul meeletu koduigatsus peale. Tahaks oma väikseid põnne näha ja peret ja oma kalleid sõpru :( Igatsen teid kõiki väga! Mõtlen te peale palju :) Olge tublid! Ja loodan, et näeme varsti!

PS! Emmele veel kord, hääd emadepäeva :D